| Tammbaakundaa : Meer Wuuri Bah, duuɓi 58, heɓii seedamfaagu CFEE |
|
Wuuri Bah, meer wuro Tammbaakunnda hollii cuusal e pellital; so naatde jaŋde araniire tawa in a yahra e duuɓi 58. Caggal miijtagol keewngol, meer wuro fellitii jaŋngude e dursitaade ngam kanuym ne dañde sedamfaangu makko. E nder jaŋngooɓe arnooɓe ɓetde gandal mumen ngam dañde seedanfaagu CFEE, won heen gooto mo wayiini no almudɓe keewnoo wayde. Wuuri Bah, ko adii fof weeɓaano yiyeede in a dursitoo e nder duɗe, kono wonaa ɗuum woni seereende makko. Wuuri yahrata ko duuɓ 58; o mo jogii sukaaɓe makko jaŋngooɓe e duɗe jaaɓi haadtirdi etee ko kaŋko woni meer wuro ngo. "Nde ngarmi to duɗal to, heewɓe cikkatnoo maa a taw njeyaami ko e goomu jaŋnginooɓe arɓe ɓetde sukaaɓe ɓe wolla tawa ngarmi ko ƴeewde no golle ɗe njahrata, etee ɓe kaawa nde ɓe eji ngarmi ko jeyeede e ɓeteteeɓe ɓe. Jooni mi dañii seedamfaagu CFEE, mi anniyaaki woppude so wonaa nde ndañmi seedamfaagu hakindiingu hono BFEM, miin fof e anndude lor e tampere mum hay so aly sago mi tarbinoo e yeeso jaŋnginooɓe." E naamnal anndude hol ko duñi oo mawɗo e ruttaade e jaŋde, Wuuri Bah eɓɓinii won'de nimsa in a wonani mo ko o jaŋngaani gila e cukaagu sabu makko faamde jaŋde wonaa sara e aadee. "Ko naatmi e dawrugol ko, mi faamii nafoore jaŋde e faamaamuya aduna e laamu. Mo jaŋngaani waawaa anndude dame fotde mum kañum e nafaa mo o waawi addude e renndo mum. Miɗo anndi in a muusi kono ina jari ɗum. Miin noon mi meeɗaa jaŋngude farayse hay laawol gootol. Ko jaŋde diine islaam tan njubbunoomi kono ko ngol woni gadanol am waɗde ɓeto " e wiyde Wuuri Bah. E naamnal kadi feere nde o rewi haa o daafti ngoo ɓeto, Wuuri famminii sirlu alanaa mo so wonaa humpito e wumtude hakkille kañum e tesko ngo o heɓi e nguurndam makko haa arti e dawrugol. E wiyde makko, won e naamne nde o sikkitaaki hay gootol. Ina heen limtude innde neɗɗo gooto teskaaɗo e golle mum. Wuuri jas-jasinaaki haylaawol gootol e limtude Yuusu Nduur sabu golle mum maantiniiɗe e pinal Senegaal. E naamne kadi ɗe o yananaa o juumii heen ina heen filla ɓaleeɓe; ɗoon o wiyii kiiɓal ɓaleeɓe haɗtaa ko e 1492 tawi noon ko 1848. E haala Wuuri, ɗum maa wallu mo e faamde kuule e sarɗiiji ɗi o foti reenan'de renndo makko tawi maa o ɓeydo jogaade ganndal waawde yiyde laabi gollirɗi ngam nafoore Tammbaakunndaa. "Humambinnaagu in a muusi; mo dañi fof yoo jaŋngu gila in a hattani. E oo aduna mo jaŋngaani fof, yaɓɓee etee so a saliima jaŋngin'de hoore tan, wooda jaŋnginɗo ma tawa a welaaka. " e konngol Bah Wuuri. Ko e ngal jaɓɓal, meer Wuuri Bah jiɗi hollirde yimɓe fofo ko " jaŋde fanetaake, fanndinte". So en ngartii e nguurndam Wuuri Bah, mbiyen, ko mason (mahoowo) o wonnoo hade makko fayde to galle fitiram golle en. Ko ɗoon o woni fotde duuɓi 18 hade makko naatde e politik (dawrugol). Ko noon o ɓosiri haa o fiilaa jappeer meer Tammbakuunda e suɓngooji 2009 e dow lefol lannda PDS. Wuuri Bah meɗaa naatde jaŋde farayse hay laawol gootol kono ko o neɗɗo jankiniiɗo etee ŋelɗo, juulɗo, jokkoowo enɗam. To banngal mecce, o mo hortini mecce makko ɗe o waɗi ɗee fof. « Ndee naatmi e suudu ɗo kawngel CFEE ngel waɗetenoo ɗoo e ñalɗi 23 e 24 juin 2011, ko ndeen paammi tan huunde kala foti waɗeede ko e sahaa mum kono leelde waɗde ɓuri waasde waɗde. Pulaar wiy jenngude e kiraaɗe ɓuri hippaande. E hitaande faade, 2012 wolla 2013, njiɗmi ko dañde seedamfaagu hakindiingu hono BFEM. « So tawii miɗo heddori e semmbe e cellal, maa mi jokku haa juuta. » Wuuri kam faamii ƴoƴre meere janngataa ɓataake. Min keɓi Bah Wuuri ko e joojaa tawii o mo woni to liggorde makko meeri Tammbaakunnda. Binndol Usmaan Makka Lih, Lewlewal Group Networks, www.mbiimi.com Lewlewal Group Networks ina yetta yillotooɓe mbiimi.com. Miijooji mon e binndanɗe ɗe ina walla min wuurtude golle e coklaandi renndo ngoo. Tiiɗnoɗen e hokkude miijooji men e dow needi, hakkilantaagal e muñal jahdungal e yiɗde ɓamtude golle men. |




LGN




CAGAL YETTUDE ALLA HE JUULDE HE MUHAMED MBIDO YETTA MBIIMI HE DARNDE MUM MAWNDE NDE DARI HE PULAR MBIDO YETTA BAH WUURI FOLBE MBII JANDE KO FAMDA SUURA HEEWA LAMMINA JANDE YAWTATA TE FALTAKI DEBBO HE GORKO MI WELTIMA BAH HE KABARUJI MUM DUUM MA FAAMNU YIMBE FOF ENA MBAAWI JANNGUDE WONA MI ANDIMADAN MI FAMI SO TAWI KO WOTBE ENA KERSE HUMPITDE YIMBE WONDE JANNGANI DUMDO KO FAMAMUYA MAWDO WONANDE MAWBE FOF MI WELTIMA NO FEEWI NO FEEWI MIIN KO TAMBAAKOUNDA NJEYAMI KOUSSANAR NGONMI KO BARCELONA ESPAÑA